Moslemid välistasid Tallinna terroriprotsessil ISISe toetamise

Tunnistajapingis olid täna Harju maakohtus Eesti islamikogukonna juht, imaam Ildar Muhamedšin ja Saaremaal elav eestlannast moslem Kätlin Hommik-Mrabte, kelle mõlema jaoks olid terrorismi rahastamises ja moraalses toetamises süüdistatavad kohtualused Ramil Khalilov ja Roman Manko Eesti moslemite ringkonnast tuttavad.

Araabia keelt valdavad tunnistajad selgitasid põhjalikult islami tavasid ja põhimõtteid ning imaam Muhamedšin kinnitas, et Eestist Süüriasse islamivõitlejaks läinud Ivan Sazanakovi toetamises süüdistatavad Khalilov ja Manko on mõlemad jumalakartlikud ja korralikud inimesed, kes õpivad islamiusku üha põhjalikumalt tundma.

Ohvriteks eelkõige moslemid ise

Muhamedšin selgitas kohtus, et abi osutamine abivajajatele on islami alussambana sisuliselt kohustuslik. „Prohvet Muhamed rääkis ka, et, kes usub Allahisse ja viimsesse päeva, ei tohi olla naabri suhtes kitsi.“

Sellest hoolimata välistas Muhamedšin võimaluse, et Eesti islami kogukond oleks toetanud teadlikult rahaliselt Süüriasse ISISe ridadesse ning hiljem sealt edasi Al Qaedasse võitlema läinud Sazanakovit. „Minult pole tema jaoks kunagi abi küsitud, ka minu juuresolekul mitte, aga samas reisin tihti… Ma ei tea midagi sellest. Neid, kes on kuulutanud end ekstremistideks, ei tohi mingil juhul toetada,“ sõnas ta.

Küsimusele, kuidas suhtub islami kogukond ekstremistlikesse ühendustesse nagu ISIS ja Al Qaeda, vastas Muhamedšin kõigepealt keerutades, et kas ta peab siis rääkima kogu koguduse eest või nagu islamiusuline või asjatundja. Hiljem ütles ta, et islami õpetlased kogu maailmas mõistavad ISISe hukka. 

„See mida nad teevad, on vastuolus islamiusuga. Nende tegude ohvriteks langevad eelkõige moslemid ise ja seepärast kogu islamimaailma õpetlased mõistavadki neid hukka,“ lausus ta.

Korjandused mošees

Saznakovite pere lahkumise eel Ivani abikaasa Lolita Saznakovaga kokku puutunud Kätlin Hommik-Mrabte kinnitas samuti, et tema ei tea, et nende tarvis oleks islami kogukonnas raha kogutud, ei Süüriasse sõitmise ega ka muudel üllana näivatel eesmärkidel. Eilsel avaistungil kinnitasid aga Khalilovi ja Manko kaitsjad, et mehed toetasid Saznakovit rahaliselt, sest ta oli hiljuti töötuks jäänud.

Hommik-Mrabte sõnul on Eestis moslemite ringkonnas tavapärane, et kui keegi jääb töötuks, siis tehakse tema heaks mošees korjandus. „Meil on Eesti moslemite list ja Facebooki grupp olemas, kui minuni jõuab info, et hädas on mõni inimene, keda isiklikult tean, siis korraldame talle abi. Summad on seinast seina. Tuleb aidata ligimest nii siis, kui ta teeb halba või kui temale tehakse halba. Seda peab peatama ja kutsuma üles heale käitumisele.“

Vägivaldseks tõlgendamine on vale

Muhamadšin kinnitas, et islamivõitlejaks minemisele pole mitte ühtegi õigustust. Ta selgitas, et sõnale džihaad, mis tähendab maksimaalseid jõupingutusi paremaks inimeseks saamiseks, et teenida ära jumala rahulolu, võib olla väga palju tõlgendusi, eriti sõjalises tähenduses.

Džihaadi võib kuulutada ise sõjategevuse alustamiseks välja pärast õpetlastega nõu pidamist islamiriigi juht, kui tunnetatakse välist ohtu ja mõnikord õigustavad lihtsalt inimesed oma tegevust religiooniga. „Aga õnneks on olemas õpetlased, kes tunnevad koraani ja on võimelised andma õige vastuse,“ märkis Muhamedšin.

Hommik-Mrabte lisas, et terrorism eksib väga paljude islami põhimõtete järgi. „Sõjaline konflikt on islami seaduses väga täpselt määratletud, näiteks ei tohi kaasata tsiviilelanikke, tappa naisi, lapsi ja vanureid, lõhkuda hooneid, hävitada kirikuid-templeid, tappa ei munki ega preestreid.“